Akrobaatikaklubi Twister on loodud 2011. aastal Tallinnas. Meil saab tegeleda paljude akrobaatika- ja võimlemisaladega. Batuudihüpped, püramiidid, tsirkusekunstid ja ka põhivõimlemine. Meie treeningud toimuvad Tallinnas Mustamäe tee 5 Twisteri saalis. Seal on võistlusbatuudid koos poroloonkastiga ja tsirkuses kasutatavad rippuvad rõngad, kangad ja trapetsid.
Igatahes on meil palju põnevat ja lapsed ning noored leiavad endale kindlasti erilist tegevust ja palju uusi sõpru. Lisaks toimuvad ka akrobaatikatreeningud täiskasvanutele.. Leia meid ka www.sktwister.ee
Akrobaatikaklubi Twister allasutus Akrobaatikakool Twister on registreeritud ka Eesti Hariduse Infosüsteemis ( EHIS ) reg.nr 1.1-2/11/675, õppekava nr.110709
Akrobaatikaklubi Twister :
- Trampoliin
- Team-gym
- Sportakrobaatika
- Rühmvõimlemine ( ka vahendid lint, hüpits, rõngad, kurikad, pall )
- Tsirkus ( zongleerimine, hularõngaste keerutamine, sõitmine üherattalisega, jne )
- Showtants
- Täiskasvanute akrobaatika
AKROBAATIKAKLUBI TWISTERIT TUTVUSTAV VIDEO
MTÜ Akrobaatikaklubi Twister
Reg.nr. 80329814
Tallinn, Põllu 114 a
Mustamäe tee 5 (saal)
a/a AS Swedbank EE102200221053093209 ( ainult kuumaksud )
a/a AS Swedbank EE062200221057026243 ( kostüümid, varustus, võistlustasud jne )
Trampoliinvõimlemise ajalugu:
Trampoliinvõimlemine (varasema nimega batuudihüpped) on võimlemise ala, mis seisneb akrobaatikas batuudil hüppamise ajal.
Nüüdisaegse batuudi leiutas 1936. aastal ameeriklane George Nissen ning esimene võistlus batuudihüpetes peeti 1947. aastal just USA-s.
Rahvusvaheline Trampoliinvõimlemise Liit (Federation Internationale de Trampoline, FIT) asutati 1964. aastal Frankfurdis ja selle viimaseks presidendiks valiti 1990. aastal ameeriklane Ronald Froehlich. 1990. aastate lõpus toimusid FIT-is fundamentaalsed struktuurimuudatused ning alates 1. jaanuarist 1999 on batuudihüpped Rahvusvahelise Võimlemisliidu (Fédération Internationale de Gymnastique, FIG) üks aladest. Ala tehnilist komiteed FIG-i juures juhib sakslane Horst Kunze.
Aastal 1964 peeti Londonis esimesed maailmameistrivõistlused, alates 1968. aastast on maailmameistreid selgitatud üle kahe aasta. Tsükkel muutus 1990. aastate lõpus, sest aastal 2000 Sydneys oli trampoliin esimest korda ka olümpiamängude kavas. Maailmameistrivõistlused peeti 1998 ja 1999 ning edasi on maailmameistreid selgitatud paaritutel aastatel. Esimesed Euroopa meistrivõistlused peeti 1987. aastal.
Maailma- ja Euroopa maailmameistrivõistlustel jagatakse nii meeste kui naiste seas välja seitse medalikomplekti, olümpial aga võisteldakse vaid individuaalhüpetes.
Trampoliinvõimlemine on üks hilisematest Rahvusvahelise Võimlemisföderatsiooniga ühinenud aladest. FIT (Rahvusvaheline Trampoliinvõimlemise Liit – Federation Internationale de Trampoline) liitus FIG-ga 1. jaanuaril 1999, kuid maailmameistrivõistlusi on korraldatud alates 1964 aastast.
Eestis on harrastatud trampoliinvõimlemist eelmise sajandi kuuekümnendate ja kaheksakümnendate vahel. Trampoliinvõimlemise taassünd sai alguse 2004, kui korraldati esimesed Eesti taasiseseisvusaja võistlused noorte ja juunioride vanuseklassis Tartus. Jaanuaris 2005 korraldas EEVL esimese trampoliini algõpetuse koolituskursuse, mida juhendas UEG trampoliini tehnilise komitee president Erik Juhl Mogensen.
Esimest korda oli batuudihüpped Olümpiamängudekavas aastal 2000 Sydneys.
Batuudihüpetes viiakse võistlusi läbi järgmistes võistluskategooriates:
- üksikvõistlejad (naised / mehed)
- sünkroonvõistlus (naispaar / meespaar)
Trampoliin koosneb metallraamist mõõtmetega 520 x 305 x 115 cm, nailonpaeltest (4 ja 6mm laiad) kootud võrgust mõõtmetega 426 x 213 cm, mis on kinnitatud metallraamile 120 terasvedruga. Vedrusid katavad turvapolstrid, selleks et ennetada vigastusi ning vältida võimlejate kukkumist vedrude vahele.
Võimlejate turvalisuse tõstmiseks, paigaldatakse trampoliini otstele spetsiaalsetele platvormidele turvamatid, mille mõõtmed on 300 x 200 x 20 cm. Trampoliin on nii võimas, et parimad võimlejad vajavad hüpete ohutuks sooritamiseks vähemalt 8 meetri kõrgust spordisaali, kuid eelistatud on 10 meetrit – see on peaaegu nagu lendamine!
Võistlus koosneb kolmest hüppesarjast: kaks sooritatakse eelvõistlustel, üks finaalis. Hüppesari peab näitama head kehavalitsemist, konstantset kõrgust ja korrektset stiili. Hüppesari koosneb 10-st elemendist, mida sooritatakse kõrgete hüpete seeriatena, kus iga elemendi sooritus lõpeb maandumisega kas jalgadele, kõhule või seljale.
Parimad meesvõimlejad sooritavad ühe kolmekordse salto ja kahekordseid saltosid mitmesuguste pööretega. Parimad naisvõimlejad sooritavad 10 kahekordset saltot pööretega või ilma.
Sünkroonvõistlus on tarmpoliinvõimlemise ilusaim ja atrakiivseim ala, kus kaks võimlejat üritavad sooritada kahel erineval trampoliinil ühesugust hüppesarja nii sünkroonselt kui võimalik. Tihtipeale näeb see välja kui liikumine peegelpildis.
